– sisse hüppama ‹v› 1 ‹kuhu, millesse› kuskile hooga, kiiruga sisenema ▫ Korraga hüppasid sisse korravalvurid. ▫ Hüppa vette ja uju minu järel. ▫ Hüppasin ähmiga võõrasse autosse sisse. 2 ‹kuhu, millesse› korraks, kiiruga mingis kohas ära käima = läbi hüppama (1. täh) ▫ Vana semu soovitas sisse hüpata Narva kohvikusse. ▫ Mööda minnes hüppan poodi sisse.